Rägavere mõis
 | See artikkel on Virumaal olnud ajaloolisest mõisast; samanimeline mõis asus ka Ambla kihelkonnas Järvamaal (Rägavere mõis (Ambla)). |
Rägavere mõis (saksa keeles Raggafer) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jääb endine mõisasüda Lääne-Viru maakonna Rakvere valla Rägavere külla.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Rägavere mõis sai iseseisevaks mõisaks Mõdriku mõisast, kui 1540. aastal jagasid vennad Brackelid Mõdriku mõisaalad nii, et Wolmar sai Mõdriku ja Dierich Rägavere. Rägaverest sai iseseisev mõis. 1581. aastal läks mõis Diedrich Brackeli poja Diedrich (Dyrych) Brackeli tütre Maye abielukaasavarana Caspar Buschenile (Busch). 1604. aastal läks mõis testamendiga Heinrich Payküllile, kes on abielus Diedrich Brackeli tütre Maye tütretütre Barbara Taubega. 1671. aastal müüs meeskohtunik Hans von Paykull (1614–1695) Rägavere mõisa major Nils von Stackelbergile. Eestimaa rüütelkonna peamees (1687–1690) Nils von Stackelbergi surma järel loovutasid 1725 poeg Otto Georg von Stackelberg ja tema vennad, mõisa oma ema teisele abikaasale kindralmajor Lorentz Löschern von Hertzfeldile (1661–1729). 1758. aastal müüs kornet Lorenz Johann Löschern von Herzfeld Mõdriku ja Rägavere mõisad kornet Wilhelm Rudolpf Patkullile, kuid 1761. aastal müügileping tühistati ja 1764. aastal Lorenz Johann von Löschen loovutas Rägavere mõisa major Hermann (Helmich) von Kaulbarsile, saades enesele Korjodi mõisa ja Koki talu[2].
1764. aastal omandas Rägavere mõisa Hermann von Kaulbars ning see oli Kaulbarside perekonna, sh vabahära Reinhold August von Kaulbarsi (1767–1846) käes kuni aastani 1860. Kaulbarsidele kuulus ka lähedal asuv Mõdriku mõis.[3] Mõdriku ja Rägavere mõisnik Reinhold August von Kaulbars lasi projekteerida ja ehitada Kaulbarsi paleehoone Tallinnas. 1847. aastal päris Rägavere ja Mõdriku mõisad kindralmajor Hermann von Kaulbars (1798–1888).
1860. aastal ostis Rägavere mõisa Alexander von Dehn (1805–1874), kellelt mõisa päris 1874. aastal tõeline riiginõunik Karl von Dehni (1836–1891), 1892. aastal Heinrich von Dehn (1838–1909), 1905. aastal Karl von Dehn (1868–1913). Dehnid olid viimased mõisnikud enne mõisa võõrandamist).
Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]
Praegune Rägavere mõisa peahoone (härrastemaja) on ehitatud 18. sajandi lõpuveerandil. 19. sajandi teisel poolel ja hiljemgi on tehtud ümberehitusi. Arhitektuuriliselt on mõisa peahoone varaklassitsistlikus stiilis, kuid maja juures on veel mõjutusi barokist - peatrepp on barokne ja ka uksed. 1899. aastal oli hoones tulekahju, kahjude likvideerimisel ehitati peahoone veidi pikemaks ja sellega lisandus hoone paremasse tiiba söögituba.[4][3]
20. sajandil oli mõisa peahoones kool, kuid pärast kooli likvideerimist omandas selle Eduard Vilde nimeline kolhoos ning asus hoonet restaureerima. Rägavere mõis oli 1970. aastatel üks esimesi restaureeritud mõisaid Eestis. Pärast restaureerimist, aastatel 1976–1983, oli mõisas Eduard Vilde nimelise kolhoosi kultuurikeskus.[5][4] Sisekujunduse autor oli Leila Pärtelpoeg.[3]
Mõisa peahoone lähedale hoovi ehitati 1960. aastatel väike kortermaja. Aastal 1999 ostis Rägavare mõisa Lääne-Viru maavalitsuselt Morgan Hammerbeck. Uus omanik lasi kortermaja lammutada ja mõisakompleksi täielikult restaureerida. Viis aastat kestnud restaureerimistööde käigus vahetus mitu restaureerimisfirmat, viimaste tegijate hulgas olid SADO Kaubahoov ja arhitekt Toomas Rank. Algselt kavandatud investeering 3,5 miljonit krooni ületati mitmekordselt.[4][6] Arhitekt Toomas Rank sai selle töö eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia.[7]
Auhoovi ümber on tall-tõllakuur ja teisel pool ait. Rägavere mõisa park[8] jääb maja taha.[3] Mõisaansamblist on ehitismälestistena Kultuurimälestiste registris kaitse all: Rägavere mõisa vesiveski[9], Rägavere mõisa kabel[10], Rägavere mõisa sepikoda[11], Rägavere mõisa kelder[12], Rägavere mõisa karjakastelli varemed[13], Rägavere mõisaa saun[14], Rägavere mõisa ait[15], Rägavere mõisa valitsejamaja[16], Rägavere mõisa piirdemüürid[17]
Rägavere mõisa kalmistu ja Kaulbarside perekonnakabel[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa südamest linnulennult 0,7 km kaugusele põhjakirdesse jääb Rägavere mõisa kalmistu ja 19. sajandil ehitatud Kaulbarside perekonnakabel.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Rägavere mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Rägavere mõis (Viru-Jaagupi khk), Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Rägavere mõis. Mõisablogi Mõisalood.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 18.03.2013)
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 490.
- ↑ "Rägavere mõisa koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2013. Vaadatud 18. märtsil 2013.
- ↑ Kuljus, Katrin. Töö Rägavere mõisas tõi arhitektile aastapreemia. Virumaa Teataja, 18. jaanuar 2005.
- ↑ Rägavere mõisa park kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Rägavere mõisa vesiveski kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Rägavere mõisa kabel kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Rägavere mõisa sepikoda kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Rägavere mõisa kelder kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Rägavere mõisa karjakastelli varemed kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Rägavere mõisaa saun kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Rägavere mõisa ait kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Rägavere mõisa valitsejamaja kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Rägavere mõisa piirdemüürid kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rägavere mõis |
- Rägavere mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
- Rägavere mõis Eesti mõisaportaalis
- Rägavere mõis (Viru-Jaagupi khk), Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register
Kirik: Viru-Jaagupi
Mõisad: Aravuse mõis | Aru mõis | Immersoo mõis | Inju mõis | Inju-Aru mõis | Karila mõis | Kulina mõis | Kupna mõis | Küti mõis | Meriküla mõis | Mõdriku mõis | Männikvälja mõis | Puka mõis | Põlula mõis | Põlula-Uuemõisa mõis | Rasivere mõis | Roela mõis | Roosna mõis | Rosentali mõis | Rägavere mõis | Tudu mõis | Vaeküla mõis | Vana-Aru mõis | Vinni mõis | Viru-Jaagupi kirikumõis | Voore mõis | Võlumäe mõis | Ädara mõis