Lauri Saatpalu

Lauri Saatpalu (paremal) 1994. aastal ansambliga Folkmill

Lauri Saatpalu (sündinud 10. aprillil 1965 Tallinnas) on eesti muusik, laulukirjutaja ja näitleja.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1980. aastal Tallinna 32. Keskkoolis 8. klassi ja 1983. aastal Tallinna 17. Keskkooli. Pärast nurjunud katset asuda õppima Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse õppis ta ühe aasta Tehnikakoolis nr 2 Tallinnas.[1]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Peale ajateenistust Nõukogude armees (1984–1986) töötas Saatpalu kolm aastat Estonia teatris lavatöölisena.[2] Seejärel oli ta VAT Teatri asutajate hulgas[3] ja osales ka näitlejana teatri etendustes ("Ekke Moor" 1988, "Mul on külm" 1988 jt).[4] Ta töötas 1992. aastast kuni 2022. aasta detsembrini AS-is Trio LSL (Kuku Raadios) toimetaja ja saatejuhina.[5]

Loominguline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ansamblid[muuda | muuda lähteteksti]

Saatpalu on osalenud lauljana ansamblite Pantokraator, Folkmill, Beep Shop Boys (1994–1995 tegutsenud stuudioansambel)[6] ja Dagö (asutajaliige) koosseisudes ning ta on kirjutanud neile ansamblitele laule ja laulusõnu.

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2005 "Sa oled hea" Lauri Saatpalu & Katrin Mandel (CD, album)
  • 2006 "Ei kunagi" Lauri Saatpalu & Katrin Mandel (CD, album)
  • 2014 "Isa tuli koju" Lauri Saatpalu (CD, album)
  • 2015 "Isaga draakonil" Lauri Saatpalu (CD, album)
  • 2017 "Mees kes ei teinud mitte midagi" Lauri Saatpalu (CD, album)

Näitlejatöö[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 15-aastast vaheaega mängis ta taas alates 2010. aastast teatrites selliseid rolle nagu Raymond (Albert Camus Võõras), Boob (Urmas Lennuki Boob teab) Polygon Teatris ning VAT Teatris Kompajalg (Wilsoni/Waitsi taskuooperis Black Rider) ja Rekvisiitor (Streuli Rekvisiitori tähetund), mis sai 2014. aastal festivali Monomaffia žürii- ja publikupreemia.[7]

Hiljem on ta mänginud lavastustes:

  • 2013–2019 "Rehepapp", Vanemuine, Õuna-Endel
  • 2014–2016 "Masohhisti pihtimus", VAT Teater, Domina Laura
  • 2015–2017 "Kuidas ma koera sõin", VAT Teater, Vaikse ookeani laevastiku madrus
  • 2016–2018 "Hüpnoos", Kuressaare Teater, hüpnotisöör Gordo
  • 2016 "Taevast sajab kõikseaeg kive", VAT Teater, Karu ja Barigaldi
  • 2017 "Mees, kes ei teinud mitte midagi", Eesti Noorsooteater, Isand Vanadus
  • 2018–2019; 2021 "Sweeney Todd", Vanemuine, kohtunik Turpin
  • 2018–2021 "Südame sosin", VAT Teater, süda
  • 2019 "Pilveooper ehk Dido probleem", Vaba Lava, teadlane
  • 2020–2022 "Romeo ja Julia", VAT Teater; Giovanni, patsiga poiss Mantuast (videos)
  • 2021–2022 "Katk.Est.Used.", Rakvere Teater, Baabu
  • 2021–2022 "Sinihabe", Lavastusprojektid, Don Elemirio[8]

Saatpalu on mänginud lühimängufilmides "Minu veetlev Kunder" (2003), "Kevad à la carte" (2013), "Elu nagu paradiisis" (2013) ja "Tehnik" (2022) ning teleseriaalis "Viimane võmm"[9]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli poliitik Vello Saatpalu.

Tema elukaaslane on olnud produtsent Maili Valgepea,[10] nende tütar on Karoliina Saatpalu ja poeg oli näitleja Ekke Märten Hekles.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Lauri Saatpalu sahtel on tühi. Õhtuleht, 5. aprill 2008.
  2. ↑ Lauri Saatpalu toob Haapsallu "Rekvisiitori tähetunni". Lääne Elu, 10. aprill 2014.
  3. ↑ VAT Teater. Ajalugu. vatteater.ee.
  4. ↑ Lauri Saatpalu. vattetater.ee.
  5. ↑ Lauri Saatpalu koondatakse Kuku raadiost majanduslikel põhjustel. kroonika.delfi.ee, 11.12.2022.
  6. ↑ Muusik Lauri Saatpalu jagas killukesi oma elufilosoofiast. sky.ee, 02.07.2020.
  7. ↑ Monomaffia I päev. lendteater.ee, 18.08.2016.
  8. ↑ Lauri Saatpalu. statistika.teater.ee.
  9. ↑ Lauri Saatpalu. Eesti filmi andmebaas.
  10. ↑ Kokku-lahku: Lauri Saatpalu võitis naise tagasi. Kroonika, 30.03.2010.
  11. ↑ Lauri Saatpalu tütar Karoliina omaloomingut esitamas. elu24.postimees.ee, 19.12.2011.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lauri_Saatpalu&oldid=6666183"