Lümfoidkude

Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.[1]

Lümfikudede ja -sõlmede embrüogeneesis osalevad loote lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud[2], need migreeruvad loote maksast perifeersetesse lümfoidkudedesse.[3]

Lümfikudede olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Lümfikudede eesmärgiks on peremeesorganismi immuunvastuse tagamine. Kuna immuunreaktsioonid leiavad paljuski aset lümfikudedes nimetatakse lümfikudesid ka immuunkudedeks.

Lümfikoed on lümfisõlmed, harkelund, luuüdi, põrn, mandlid, lümfifolliikulid, peensoole lümfoidsed naastud, ussripik (inimestel ussripiku seinas koondlümfifolliikulid, soolemandel), lümfotsüüdid.

Lümfikoed on ka lümforetikulaarse koe alad, nagu limaskestaga seotud lümfikude (sh BALT-süsteem – bronhidega seotud lümfikude, GALT-süsteem – sooltega seotud lümfikude).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 444:2004.
  2. Lane PJ, Gaspal FM, McConnell FM, Kim MY, Anderson G, Withers DR., Lymphoid tissue inducer cells: innate cells critical for CD4+ T cell memory responses? Lühikokkuvõte., Ann N Y Acad Sci. Jaanuar 2012;1247:1-15. doi: 10.1111/j.1749-6632.2011.06284.x., veebiversioon (vaadatud 23.07.2014) (inglise keeles)
  3. Marie Cherrier, Shinichiro Sawa, ja Gérard Eberl, Notch, Id2, and RORγt sequentially orchestrate the fetal development of lymphoid tissue inducer cells, JEM Home, 19. märts 2012 // JEM 209. väljaanne, nr 4, lk 729-740, The Rockefeller University Press, doi: 10.1084/jem.20111594, veebiversioon (vaadatud 18.01.2015.a.) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]