Kilogramm

 See artikkel räägib massiühikust; prefiksi kohta vaata artiklit Kilo-; Espoo linnaosa kohta vaata artiklit Kilo (Espoo)

Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (CGPM) otsusega defineeritakse kilogrammi alates 2019. aasta 20. maist füüsikakonstandi, nimelt Plancki konstandi fikseeritud arvväärtuse alusel. Plancki konstant on võrdetegur footoni energia ja sellele vastava elektromagnetlaine sageduse vahel: . Einsteini valem seostab energia ja massi valguse kiiruse kaudu. Need valemid teevad võimalikuks seostada massi Plancki konstandiga.

Kilogrammi määratlemisel on aluseks võetud Plancki konstandi fikseeritud arvväärtus 6,626 070 15 · 10−34 väljendatuna ühikutes J · s ehk kg · m2 · s−1, kusjuures meeter ja sekund on määratletud vastavalt valguse kiiruse ja tseesium-133 sageduse abil. Seega on kilogrammi täpne arvväärtus kindlaks määratud , ja fikseeritud arvväärtustega.[1]

Praktilisest seisukohast kilogrammi väärtus ei muutu ja senine kilogrammi prototüüp jääb teatud kindla mõõtemääramatusega vihiks.

Osa- ja kordühikute moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kilogramm on ainus SI-süsteemi põhiühik, mille detsimaaleesliide (kilo-, tähis k) on osa tema nimetusest. Et topelteesliidete kasutamine pole SI-süsteemis lubatud, siis moodustatakse kilogrammi osa- ja kordühikud detsimaaleesliite lisamisega sõnale "gramm", näiteks milligramm (mg), mitte aga mikrokilogramm (µkg).[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetus ja terminoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "kilogramm" on tulnud prantsuskeelsest sõnast kilogramme. See on omakorda saadud kreekakeelse tüve χίλιοι (khilioi) ja ladinakeelse sõna gramma kokkuliitmisel. Kreekakeelne tüvi tähendab eesti keeles tuhandet ning ladinakeelne sõna gramma tähendab väikest raskust.[3] Sõna kilogramme kirjutati Prantsusmaal seadustesse aastal 1795 Prantsuse revolutsioonikalendri dekreeti, mis kirjutas ümber vanema ühikusüsteemi,[4] kus gravet oli defineeritud kui kuupsentimeetri vee mass, mis oli võrdne 1/1000 grave massiga.[5]

19. sajandi jooksul oli meetriühikute standardsüsteemiks CGS-süsteem, kus gramm on peamine massiühik ning kilogramm on sellest tuletatud ühik. James Clerk Maxwell tegi avastusi, mille kohaselt ei saa elektrilisi mõõtmisi selgitada ainult pikkuse, massi ja aja abil. Seejärel pakkus Giovanni Giorgi 1901. aastal välja standardsüsteemi, mis sisaldaks lisaks meetrile, kilogrammile ja sekundile ka neljandat põhiühikut, mis mõõdaks elektromagnetismi suurusi.[6] Selle süsteemi võttis kasutusele Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon aastal 1935 ning ta sai tuntuks MKS-süsteemina.[7] 1946. aastal võttis Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee vastu pakkumise määrata amper elektromagnetiliseks ühikuks MKSA-süsteemi.[8] 1948. aastal tellis Vihtide ja Mõõtude Peakonverents Rahvusvaheliselt Vihtide ja Mõõtude Komiteelt soovitusi, et luua üks mugav ühikusüsteem, mis sobiks kõikidele Meetrikonventsiooni järgivatele riikidele. See tõi kaasa SI-süsteemi loomise 1960. aastatel. Kuna selle loomisel lähtuti MKSA-süsteemist, siis sai kilogramm süsteemi põhiühikuks ning grammi defineeritakse kilogrammi kaudu.[9]

Kilogramme des Archives[muuda | muuda lähteteksti]

Arago kilogrammi ehk Kilogramme des Archives'i täpse koopia tegi USA 1821. aastal prantsuse füüsiku François Arago järelevalve all. See oli USA kilogrammistandard kuni 1889. aastani, mil USA sai oma praegused kilogrammiprototüübid K4 ja K20

7. aprillil 1795 määrati Prantsusmaal gramm võrdseks meetrist ühe sajandiku servapikkusega kuubi ruumala sulamistemperatuuril oleva puhta vee kaaluga.[10] Idee, et kasutada ühikruumalaga vee massi kaaluühiku defineerimiseks, tuli inglise filosoofi John Wilkinsi 1668. a esseest, kus ta pakkus välja viisi, kuidas siduda massi ja pikkust.[11] [12]

Kuna kaubavahetusel ja kaubaveol liiguvad tavaliselt asjad, mis on grammist oluliselt raskemad, ning veepõhist standardit on praktikas ebamugav kasutada, jõuti järeldusele, et kaaluühikut oleks tarvis praktikas väljendada. Selle tõttu otsustati teha metallist etalon, mis on tuhat korda raskem kui gramm ehk massiga üks kilogramm.[13]

Samaaegselt asuti tööle, et määrata täpselt ühe kuupdetsimeetri vee mass.[10] Kuigi 1795. aasta otsuses kasutati definitsioonis vett temperatuuril 0 °C, mis on vee väga stabiilne temperatuuripunkt, otsustasid prantsuse keemik Louis Lefèvre-Gineau ja itaalia loodusteadlane Giovanni Fabbroni pärast mitut aastat kestnud uurimistööd muuta 1799. aastal standardis temperatuuri 4 °C-le. Sellel temperatuuril on vesi oma kõige stabiilsemas tihedusolekus.[14] Nad jõudsid järeldusele, et ühe kuupdetsimeetri kõige tihedamas olekus vee mass oli 99,9265% neli aastat tagasi tehtud standardi massist. Samal aastal tehti üleni plaatinast kilogrammiprototüüp, mis tehti nii täpselt kui tollal võimalik, et ta mass oleks sama, mis ühel kuupdetsimeetril veel 4 °C juures. See prototüüp anti üle Prantsuse riigiarhiivile (Archives nationales) ning ta sai ametlikuks nimetuseks kilogramme des Archives, mis tõlkes tähendab arhiivikilogrammi. See etalon püsis tervelt 90 aastat kui peamine kilogrammietalon.[13]

Rahvusvaheline kilogrammietalon[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1889. aastast on kilogramm defineeritud kui rahvusvahelise kilogrammietaloni (RKE) mass.[15] RKE on tehtud plaatinasulamist, mida teatakse kui "Pt-10lr", mis koosneb massi järgi 90% plaatinast ja 10% iriidiumist ja ta on töödeldud silindriks, mille kõrgus on diameetriga võrdne, täpsemini 39,17 mm. Selline väliskuju valiti, kuna see minimeerib välispinda.[16] Plaatinale lisatud iriidium suurendab oluliselt etaloni kõvadust, samal ajal säilitades teisi häid plaatina omadusi, näiteks kõrge vastupidavus oksüdeerumisele, väga suur tihedus, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning väike magnetiline vastuvõtlikkus. RKE-d ja selle kuut koopiat hoitakse Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Komitee peahoone keldris hoidlas stabiilse keskkonnaga seifis. Ametlikud RKE koopiad on kättesaadavad teistele riikidele, et nad saaksid määrata oma riiklikud standardid nende järgi. Neid koopiaid võrreldakse RKE-ga umbes iga 40 aasta tagant, mis tagab jälgitavuse originaalini.[17]

Tänapäeval on mõõdetud puhast destilleeritud vett, mille isotroopne koostis on sama, mis keskmisel ookeaniveel. Need mõõtmised on näidanud, et sellise vee tihedus on 0,999975 ± 0,000001 kg/L vee maksimaalse tiheduse punktis. Vee maksimaalse tiheduse jaoks peab vee temperatuur olema 3,984 °C ning rõhk peab olema standardatmosfääri (760 torri) tingimustel.[18] [19] Seega suudeti 225 aastat tagasi teha kuupdetsimeetri vee järgi etalon, mille mass on RKE-st ülimalt riisitera massi jagu erinev.

Rahvusvahelise kilogrammietaloni stabiilsus[muuda | muuda lähteteksti]

Kilogrammietaloni definitsiooni kohaselt ei saa kilogrammietaloni kaaludes viga olla, kuna tema mass ongi kilogramm. Küll aga saab tema massis muutusi leida, kui seda perioodilises kontrollis ametlike koopiatega võrrelda. Neid viiakse läbi kord iga 40 aasta järel, siiani on toimunud ainult kolm kontrolli aastatel 1889, 1948 ja 1989.[20]

Tootmisest on teada, et RKE koopiate mass ei ole tihti täpselt sama, mis originaalil, aga massierinevus dokumenteeritakse ja sellega täpsus säilib. Näiteks USA-le kuuluv koopia K20, mida kasutatakse peamise standardina, ametlik kaal oli 1889. aastal 1 kg − 39 μg. Järgnevatel kontrollidel olid K20 kaalud 1948. aastal 1 kg − 19 µg ja 1989. aastal sama, mis alguses. Seevastu USA-le kuuluv koopia K4, mida kasutatakse aktiivselt kontrollideks, on pidevalt kaalu kaotanud. K4 oli 1889. aastal 1 kg − 75 µg, aga 1989. aastal oli ta kaal 1 kg − 106 µg ning kümme aastat hiljem 1 kg − 116 µg.[21] Selline kaalukaotus on seletatav sellega, et koopiat K4 kasutatakse tihemini ning see on seega altim igasugustele kriimudele jms. kaalukaotust põhjustavatele sündmustele.

Kilogrammi määratlemine füüsikakonstandi alusel[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 2019. aastani oli kilogramm ainus SI põhiühik, mida defineeriti etaloni kaudu. 1960. aastal muudeti meetri definitsioon etalonilt füüsikakonstandi vastu. 94. Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Komitee kohtumisel (2005) pakuti välja, et sama tuleks teha ka kilogrammiga.[22]

2010. aasta oktoobris näitas Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee üles huvi Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi soovituse vastu, mis kätkes endas seda, et kilogramm tuleks defineerida Plancki konstandi ning paari teise konstandi kaudu.[23][24] See pakkumine võeti vastu 24. Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi kokkusaamisel 2011. aasta oktoobris ning lisaks sellele lükati 25. kokkusaamine aastalt 2014 aastale 2015.[25] [26] Selline definitsioon lubaks teoreetiliselt kasutada mis iganes kaalu, mis suudaks kaaluda sellise täpsusega, et kaalu saaks välja arvutada Plancki konstandi kaudu.

Selleks, et asendada viimast etaloni järgi defineeritud suurust, on kasutatud eri tehnoloogiaid.

Wati kaal[muuda | muuda lähteteksti]

Wati kaal on variant Ampere'i kaalust selle erinevusega, et temas tehakse üks lisakalibratsioon, mis nullib geomeetriaerinevuste mõju. Sisuliselt on tegu ühe plaadiga kaaluga, mis mõõdab, kui suure võimsusega peab kaalu elektrisüsteem eseme kaalumisel töötama. Kaalumisel asetatakse kaalutav ese plaadile ning plaadile mõjub seega kaalutava eseme raskusjõud. Selleks, et kaalu tasakaalus hoida, peab elektrisüsteem rakendama väga täpset voolutugevust. Järelikult saab välja arvutada võimsust, mida see elektrisüsteem tasakaalu hoidmiseks rakendab. Arvutatud võimsuse saab avaldada Plancki konstandi kordsena. Defineerides Plancki konstandi täpse arvuna, saab massi selle abil defineerida.[27]

Aatomite lugemise meetod[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguse mooli definitsiooni kohaselt on ühes moolis sama palju aatomeid, kui on 12 grammis puhtas süsinik-12s. Seega selle definitsiooni kohaselt kaalub 1000⁄12 (83⅓) mooli 12C täpselt ühe kilogrammi. Mooli suurust, Avogadro arvu, määratakse eksperimentaalselt ning praeguse seisuga on ta täpseimaks väärtuseks leitud 6,022140857(74)·1023 osakest mooli kohta. Sellise uue kilogrammi definitsiooni järgi tuleks Avogadro arv määrata täpselt 6,02214X·1023, kus X tähistab arvu, milles pole aga kokkuleppele jõutud. Sedasi oleks kilogramm võrdne 1000⁄12 · 6,02214X·1023 süsinik-12 aatomi massiga.[28]

Avogadro projekt[muuda | muuda lähteteksti]

Teine viis, mis kasutaks samuti Avogadro arvu, on Avogadro projekt. Selle eesmärgiks oli teha ülipuhtast ränist sfäärid, mille aatomite arv loetakse Avogadro arvu kasutades kokku. See on lihtne, kuna räni aatommass on 27,9769265325(19).[29] Kui jällegi seada Avogadro arv mingiks kindlaks arvuks, siis saaks kilogrammi defineerida kui 1000⁄27,9769265325·6,02214179·1023 räni-28 aatomi massi.[30]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Euroopa Liidu direktiiv 2019/1258, 23. juuli 2019
  2. ↑ Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis
  3. ↑ Fowlers, HW; Fowler, FG (1964). The Concise Oxford Dictionary. Oxford: The Clarendon Press.
  4. ↑ "Décret relatif aux poids et aux mesures du 18 germinal an 3 (7 avril 1795)" [Decree of 18 Germinal, year III (April 7, 1795) regarding weights and measures]. Grandes lois de la République. Digithèque de matériaux juridiques et politiques, Université de Perpignan. Vaadatud 8. novembril 2015.
  5. ↑ Convention nationale, décret du 1er août 1793, ed. Duvergier, Collection complète des lois, décrets, ordonnances, règlemens avis du Conseil d'état, publiée sur les éditions officielles du Louvre, vol. 6 (2nd ed. 1834), p. 70.
  6. ↑ Giovanni Giorgi (1901), "Unità Razionali di Elettromagnetismo", Atti della Associazione Elettrotecnica Italiana (Italian), Torino{{citation}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) Giovanni Giorgi (1902), Rational Units of Electromagnetism Original manuscript with handwritten notes by Oliver Heaviside
  7. ↑ Arthur E. Kennelly (1935), "Adoption of the Meter–Kilogram–Mass–Second (M.K.S.) Absolute System of Practical Units by the International Electrotechnical Commission (I.E.C.), Bruxelles, June, 1935", Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, 21 (10): 579–583, Bibcode:1935PNAS...21..579K, DOI:10.1073/pnas.21.10.579
  8. ↑ "Physical Measurement Laboratory of NIST ühikute ja konstantide lehekülg". Vaadatud 7. novembril 2015.
  9. ↑ "SI-süsteemi brošüür, lk 109–110" (PDF). Vaadatud 8. novembril 2015.
  10. ↑ 10,0 10,1 "Decree on weights and measures". 7. aprill 1795. Gramme, le poids absolu d'un volume d'eau pure égal au cube de la centième partie du mètre, et à la température de la glace fondante.
  11. ↑ "An Essay towards a Real Character and a Philosophical Language (Reproduction)" (PDF). Vaadatud 9. novembril 2015.
  12. ↑ "An Essay towards a Real Character and a Philosophical Language (Transcription)" (PDF). Vaadatud 8. novembril 2015.
  13. ↑ 13,0 13,1 "Kilogrammi ajalugu". Vaadatud 8. novembril 2015.
  14. ↑ "L'histoire du mètre, la détermination de l'unité de poids". Vaadatud 8. novembril 2015.
  15. ↑ "Resolution of the 1st CGPM (1889)". BIPM. Vaadatud 8. novembril 2015.
  16. ↑ Quinn, T. J. (1986). "New Techniques in the Manufacture of Platinum-Iridium Mass Standards". Platinum Metals Review. 30 (2): 74–79. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 22. novembril 2015.
  17. ↑ Verifications "The International Bureau of Weights and Measures official site". Vaadatud 8. novembril 2015. {{cite web}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  18. ↑ "Isotopic composition and temperature per London South Bank University's List of physicochemical data concerning water". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2020. Vaadatud 8. novembril 2015.
  19. ↑ "Density and uncertainty per NIST Standard Reference Database Number 69". Vaadatud 8. novembril 2015.
  20. ↑ "RKE stabiilsus". Vaadatud 8. novembril 2015.
  21. ↑ Z.J. Jabbour; S.L. Yaniv (jaanuar 2001). "The Kilogram and Measurements of Mass and Force" (PDF). J. Res. Natl. Inst. Stand. Technol. 106 (1): 25–46. DOI:10.6028/jres.106.003. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2011. Vaadatud 22. novembril 2015.
  22. ↑ 1. Soovitus: Ettevalmistavad sammud uute kilogrammi, ampri, kelvini ja mooli fundamentaalsete konstantide kaudu tehtud definitsioonide suunas, lk 233 (PDF). 94. Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Komitee kohtumine. Oktoober 2005. Vaadatud 8. novembril 2015.
  23. ↑ "NIST Backs Proposal for a Revamped System of Measurement Units". Nist.gov. Vaadatud 8. novembril 2015.
  24. ↑ Ian Mills (29. september 2010). "Draft Chapter 2 for SI Brochure, following redefinitions of the base units" (PDF). CCU. Vaadatud 8. novembril 2015.
  25. ↑ Resolution 1 – On the possible future revision of the International System of Units, the SI (PDF). 24. Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi kohtumine. Sèvres, France. 17. oktoober 2011. Vaadatud 8. novembril 2015.
  26. ↑ "General Conference on Weights and Measures approves possible changes to the International System of Units, including redefinition of the kilogram" (PDF). Sèvres, France: Vihtide ja Mõõtude Peakonverents. 23. oktoober 2011. Vaadatud 8. novembril 2015.
  27. ↑ "Wati kaal". Vaadatud 13. novembril 2015.
  28. ↑ Hill, Theodore P; Miller, Jack; Censullo, Albert C (1. juuni 2011). "Towards a better definition of the kilogram". Metrologia. 48 (3): 83–86. arXiv:1005.5139. Bibcode:2011Metro..48...83H. DOI:10.1088/0026-1394/48/3/002.
  29. ↑ Brumfiel, Geoff (21. oktoober 2010). "Elemental shift for kilo" (PDF). Nature. 467: 892. DOI:10.1038/467892a.
  30. ↑ NPL: Avogadro Project; Australian National Measurement Institute: [Redefining the kilogram through the Avogadro constant]; and Australian Centre for Precision Optics: The Avogadro Project
Põhiühikud
Amper  • Kandela  • Kelvin  • Kilogramm  • Meeter  • Mool  • Sekund
Tuletatud ühikud
Bekrell  • Celsiuse skaala  • Džaul  • Farad  • Grei  • Henri  • Herts  • Katal  • Kulon  • Luks  • Luumen  • Njuuton  • Oom  • Paskal  • Radiaan  • Siimens  • Siivert  • Steradiaan  • Tesla  • Vatt  • Veeber  • Volt
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kilogramm&oldid=6618991"