1904

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1904. aasta (MCMIV) oli 20. sajandi 4. aasta. See oli liigaasta.

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

• 30. jaanuar (ukj) – Londonis toimus legendaarne lühimatš, kus maadleja Georg Hackenschmidt võitis türklast Ahmed Madralit 44 sekundiga, pannes ta selili. Matši vaatas 10 000 pealtvaatajat^[1].
• 9. veebruar (vkj vkj. 27. jaanuar) – algas Vene-Jaapani sõda, milles osales ka eesti sõjaväelasi^[2].
• 24. mai / 6. juuni – Tallinnas toimus Jean Sibeliuse teoste kontsert autori juhatusel (2. sümfoonia, "Saaga", "Valse triste", "Karelia").
• 7. juuli (vkj 24. juuni) – Vene-Jaapani sõda. Tartumaalt saadeti sõtta 800 alamtagavaraväelast, keda Tartust saatis rongile vähemalt 20 000 inimest^[2].
• Juunis-augustis kogunesid 3760 mobiliseeritud tagavaraväelast Viru-, Tartu- ja Harjumaalt^[2]. Nad lülitati I armeekorpuse 37. jalaväediviisi^[2].
• 21. juuli (ukj) – Johannes Trei tegi hammastega tõstmises maailmarekordi, kui ta tõstis 240 kg kaaluva raskuse maapinnast 15 cm kõrgusele^[1].
• Septembris avas Tartus kunstnik Kristjan Raud oma õppestuudio^[2].
• Septembris-novembris oli Tallinnas tuline valimisvõitlus saksameelsete ja edumeelsete eesti/vene seltskonnategelaste vahel^[2].
• Oktoober-november. Vene-Jaapani sõda. Eestist võeti korralise nekrutivõtuga veel 3200 eestlast, kes saadeti sõtta.
• 22.–28. detsember (vkj 9.–15. detsember) – edumeelsed eesti/vene valimiskoalitsiooni liikmed võitsid Tallinna linnavolikogu valimised^[2].
• Detsember. Vene-Jaapani sõda. Eestist võeti Venemaa sõjaväkke veel 2929 tagavaraväelast^[2].
• Asutati VSDTP Tallinna komitee^[2].
• Esimese eesti naisena sai akadeemilise hariduse arstiteadlane Selma Feldbach^[2].

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka: jaanuar 1904

• 7. jaanuar – kehtestati hädasignaal "CQD", mis kaks aastat hiljem asendati signaaliga "SOS."
• 11. jaanuar – Saksa Edela-Aafrikas (Namiibias) algas hererode ülestõus, mis kestis 1907. aastani.
• 17. jaanuar – Moskvas esietendus Anton Tšehhovi näidend "Kirsiaed".
• 22. jaanuar – Norra linn Ålesund põles maatasa. 12 000 inimest jäi peavarjuta.

Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka: veebruar 1904

• 5. veebruar – Jaapan katkestas igasugused läbirääkimised Venemaaga.
• 7. veebruar – USA-s põles suurem osa Baltimore'i linnast maatasa. Hukkus palju inimesi. Ainelist kahju hinnati 50 miljonile USA dollarile.
• 8.-9. veebruar – öösel ründasid Jaapani torpeedokaatrid Vene eskaadrit Port Arturi (Lüshuni) reidil ja vigastavad kolme laeva.
• 9. veebruar – jaapanlased võtsid Koreas võimu enda kätte.
• 10. veebruar – Jaapan kuulutas ametlikult sõja Venemaale (Vene-Jaapani sõda).
• 23. veebruar – Korea ja Jaapan sõlmisid liidu.
• 24. veebruar – Suurbritannia teatas oma neutraliteedist Ida-Aasias toimuvas sõjas.

Märts[muuda | muuda lähteteksti]

• 2. märts – Saksa keiser Wilhelm II rääkis niinimetatud Edisoni trumlile. See on maailma esimene säilinud "poliitiline" helidokument.
• 22. märts – ilmus esimene värvifoto ajalehe Daily Illustrated Mirror esiküljel.

Aprill[muuda | muuda lähteteksti]

• 8. aprill – Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel sõlmiti rahvusvaheliste lepingute pakett, millega paranesid Prantsusmaa-Ühendkuningriigi suhted märkimisväärselt.
• 30. aprill – USA president Theodore Roosevelt avas Saint Louises maailmanäituse.

Mai[muuda | muuda lähteteksti]

• 26. mai – jaapanlased ründasid Kintšaud ja vallutasid 30. mail Dalnõi. Algas Port Arturi (Lüshuni) piiramine.

Juuni[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka: juuni 1904

• 9. juuni – leidis aset Londoni sümfooniaorkestri esimene kontsert.
• 15. juuni – New Yorgis hukkus ühel lõbusõiduaurikul puhkenud tulekahjus ligi 1000 inimest. Enamik hukkunutest olid lapsed.
• 16. juuni – Soome senatiametnik Eugen Schauman tappis Nikolai Bobrikovi, kes oli alates 1898. aastast Soome kindralkuberner.

Juuli[muuda | muuda lähteteksti]

• 1. juuli – USA-s Saint Louises avati III suveolümpiamängud.
• 5. juuli – Soome kindralkuberneriks nimetati vürst Ivan Obolenski. Keiser pidas uue kuberneri esmaseks ülesandeks Soome sihipärast ühendamist Venemaaga.
• 21. juuli – avati 14 aastat ehitatud Siberi raudtee Moskvast Vladivostokki.
• 28. juuli – kirjutati alla Saksa-Vene kaubanduskokkuleppele.
• 28. juuli – Varssavi raudteejaamas tappis ühe anarhisti visatud pomm Vene siseministri Vjatšeslav von Plehwe.
• 29. juuli – Prantsusmaa katkestas diplomaatilised suhted Püha Tooliga.

August[muuda | muuda lähteteksti]

• 24. august – Vene-Jaapani sõda avaldas mõju ka sündmustele Euroopas. Suurbritannia ähvardas Saksamaad sõjaga, juhul kui viimane ei loobu söetranspordist Vene Balti mere laevastikule. Wilhelm II aga lubas oma nõole Nikolai II-le kindlat toetust ja teatas, et läheb neutraalsuse äärmise piirini.

September[muuda | muuda lähteteksti]

• 4. september – keiser Nikolai II ukaas määras kindlaks juutide liikumisvabadused Venemaal.
• 7. september – Tiibet ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, mille järgi Tiibetist sai Briti vasallriik. Hiina valitsus avaldas protesti.
• 20. september – lennukiga Flyer 2 õnnestus vendadel Wrightidel sooritada lend mööda suletud ringi.

Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]

• 6. oktoober – Hispaania sõlmis Prantsusmaaga salalepingu, mille järgi viimane tunnistas Põhja-Maroko Hispaania huvisfääri kuuluvaks.
• 22. oktoober – Varssavi, Vilniuse, Kiievi, Moskva ja Odessa sõjaväeringkondades toimusid tegevteenistusse kutsumise vastased meeleavaldused. Rahvas skandeeris: "Elagu Jaapan!" ja "Maha tsaar!"
• 30. oktoober – keiser Wilhelm II saatis tsaar Nikolai II-le liidulepingu visandi.

November[muuda | muuda lähteteksti]

• 8. november – Theodore Roosevelt valiti 26. USA presidendina oma ametikohale tagasi.
• 16. november – USA ostis 40 miljoni dollari eest kõik õigused Panama kanalile.
• 19. november – Washingtonis avati Saksa keisri kingitud Friedrich Suure mälestussammas.
• 29. november – Vene ülikoolides Peterburis ja Moskvas toimusid üliõpilaste ja tööliste demonstratsioonid Kaug-Idas toimuva sõja vastu.
• 30. november – Taga-Kaukaasias levis koolera.
• 30. november – jaapanlased vallutasid 203 m kõrguse strateegiliselt tähtsa künka Port Arturi sadamast läänes.

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

• 6. detsember – Ameerika president Theodore Roosevelt avaldas niinimetatud corollarys 1823. aastast pärit Monroe doktriini, mille järgi USA nägi endas Lõuna-Ameerika politseivõimu.
• 16. detsember – Jaapani sõjalaevad lahkusid Port Arthuri lähedalt, et sõita vastu lähenevale Vene Balti mere sõjalaevade eskaadrile.

Veel huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

• Inglismaal jõustus sõidukite registreerimise seadus. Esimese numbri "A1" sai Ruselli krahvi auto.
• Rosa Luxemburg mõisteti Saksa keisri solvamise pärast kolmeks kuuks vanglasse.
• juuli – teine Tour de France kujunes skandaalseks jandiks.
• november – Berliinis Leipziger Strassel avati Euroopa esimene laiatarbekaupade kaubamaja. Wertheimi kaubamaja sai eeskujuks teistele analoogilistele projektidele mujal.
• detsember – firma Renault võttis kasutusele hüdraulilised amortisaatorid.
• detsember – William Rubel leiutas ofsettrükimenetluse.

Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Sündinud 1904

• Helmi Vill - Eesti rahvalaulik
• 18. jaanuar – Cary Grant, näitleja (suri 1986)
• 22. jaanuar – George Balanchine, koreograaf (suri 1983)
• 22. jaanuar – Arkadi Gaidar, nõukogude kirjanik (suri 26. oktoobril 1941)
• 23. jaanuar – Karl Schlechta, Nietzsche-uurija
• 27. jaanuar – James Jerome Gibson, USA psühholoog
• 29. jaanuar – Arnold Gehlen, saksa filosoof ja sotsioloog (suri 1976)
• 2. veebruar – Bozorg ‘Alavī, pärsia kirjanik ja filoloog
• 2. veebruar – Valeri Tškalov, Nõukogude lendur
• 15. veebruar – Evald Tammlaan, eesti kirjanik ja publitsist (suri 17. märtsil 1945)
• 16. veebruar – George F. Kennan, USA diplomaat ja politoloog
• 21. veebruar – Aleksei Kossõgin, Nõukogude poliitik
• 1. märts – Glenn Miller, USA muusik
• 4. märts – George Gamow, füüsik
• 5. märts – Karl Rahner, teoloog
• 7. märts – Reinhard Heydrich, Kolmanda Riigi poliitik
• 20. märts – B. F. Skinner, psühholoog (suri 1990)
• 6. aprill – Kurt Georg Kiesinger, Saksa poliitik
• 22. aprill – Robert Oppenheimer, füüsik
• 24. aprill – Willem de Kooning, USA kunstnik
• 29. aprill – Karin Luts, eesti kunstnik
• 6. mai – Harry Martinson, rootsi kirjanik
• 9. mai – Gregory Bateson, USA antropoloog
• 11. mai – Salvador Dalí, kunstnik
• 15. mai – Emmi Haux, saksa kergejõustiklane
• 17. mai – Jean Gabin, näitleja (suri 1976)
• 20. mai – Margery Allingham, inglise kirjanik
• 22. mai – Paul Viiding, eesti luuletaja, prosaist, tõlkija ja kriitik
• 2. juuni – Johnny Weissmüller, ujumise olümpiavõitja 1924, 1928 ja kuulus Tarzani osatäitja
• 12. juuni – Adolf Lindenbaum, Poola loogik ja matemaatik
• 25. juuni – Vladimir Kokkinaki, Nõukogude katselendur
• 5. juuli – Ernst Mayr, bioloog
• 8. juuli – Henri Cartan, prantsuse matemaatik
• 12. juuli – Pablo Neruda, tšiili luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1971
• 14. juuli – Isaac Bashevis Singer, juudi kirjanik
• 28. juuli – Pavel Tšerenkov, vene füüsik
• 3. august – Clifford Simak, USA kirjanik
• 4. august – Witold Gombrowicz, poola kirjanik
• 12. august – Aleksei Nikolajevitš, Venemaa troonipärija
• 22. august – Deng Xiaoping, Hiina poliitik
• 15. september – Umberto II, Itaalia kuningas
• 17. september – Jürgen Kuczynski, saksa ajaloolane
• 29. september – Nikolai Ostrovski, vene kirjanik
• 2. oktoober – Graham Greene, briti kirjanik
• 23. oktoober – Svjatoslav Roerich, vene kunstnik
• 17. november – Salomėja Nėris, leedu luuletaja
• 6. detsember – Ève Curie, prantsuse kirjanik
• 10. detsember – Antonín Novotný, Tšehhoslovakkia poliitik
• 23. detsember – Meta Kodanipork, eesti laulja
• 26. detsember – Alejo Carpentier, Kuuba kirjanik
• 29. detsember – Mihkel Hansen, Eesti poliitik
• 30. detsember – Dmitri Kabalevski, vene helilooja
• 30. detsember – Rudolf Sirge, eesti kirjanik

Surnud[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Surnud 1904

• 3. jaanuar - Larin Paraske, isuri runolaulik
• 1. mai – Antonín Dvořák, Tšehhi helilooja
• 4. juuli – August von Husen, endine Tallinna linnapea
• 15. juuli – Anton Tšehhov, Vene kirjanik
• 28. september – Mihkel Neelus, Eesti tõstja ja maadleja
• 21. november – Nikolai Karl Otto von Wahl, baltisaksa poliitik ja mõisnik

Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

• füüsika – John William Strutt, kolmas parun Rayleigh
• keemia – William Ramsay
• meditsiin – Ivan Pavlov
• kirjandus – Frédéric Mistral, José Echegaray Y Eizaguirre
• rahu – Institut de droit international

Viited[muuda | muuda lähteteksti]